Viimastel aastatel on Eesti ilm pakkunud järjest rohkem kontraste. Ühel nädalal sajab lühikese aja jooksul maha suur kogus vihma, mõni nädal hiljem aga vaevleb aed kuivuse käes ning taimed vajavad kastmist. Nii võib jääda mulje, et vett on kord liiga palju, kord jälle liiga vähe.
Kliimamuutused ei tähenda Eestis tingimata seda, et vett jääb vähemaks. Pigem tähendab see, et sademed jaotuvad üha ebaühtlasemalt. Pikemad põuaperioodid vahelduvad tugevate vihmasadudega ning üha olulisemaks muutub küsimus, kuidas olemasolevat vett targemalt kasutada.
Just sellised muutused mõjutavad otseselt ka meie igapäevast veekasutust. Kui kuivad perioodid venivad pikemaks, suureneb vajadus kastmise järele ning sageli kasutatakse selleks puhast joogivett. Samal ajal juhitakse aga suur osa vihmaveest sadude ajal kiiresti kraavidesse ja sademeveesüsteemidesse, selle asemel, et seda kohapeal talletada ja hiljem kasutada.
Joogivesi on väärtuslik ressurss
Eestis on puhas joogivesi loomulik osa igapäevaelust. Avame kraani ning kvaliteetne joogivesi on kohe olemas. Just seetõttu ei mõtle me sageli sellele, kui palju tööd ja ressursse selle vee tarbijani jõudmine tegelikult nõuab.
Joogivee tootmine tähendab põhjavee või pinnavee kasutamist, veetöötlust, pidevat kvaliteedikontrolli, torustike hooldamist ning suuri investeeringuid taristusse. Kõik selleks, et kraanist tulev vesi vastaks rangetele kvaliteedinõuetele ja oleks ohutu juua.
Kui kasutame sama kvaliteediga joogivett muru, hekkide või lillepeenarde kastmiseks, kasutame selleks aga ressurssi, mille tootmine on nõudnud märkimisväärset tööd, energiat ja raha. Viimastel aastatel on Eestis piirkonniti esinenud ka olukordi, kus põua ja suure kastmisvajaduse ajal on joogiveevarud sattunud suure surve alla ning vee-ettevõtted on pidanud kutsuma inimesi üles joogivett säästlikult kasutama, et tagada piisavad veevarud kõigile tarbijatele.
See ei tähenda, et aeda ei tohiks kasta. Küsimus on pigem selles, kas kastmiseks võiks hoopis kasutada vett, mille loodus meile ise tasuta annab.
Üks vihmasadu võib anda rohkem vett, kui arvata oskame
Paljud inimesed alahindavad vihmavee kogumise potentsiaali. Näiteks kui 100 ruutmeetri suurusele katusele sajab 10 millimeetrit vihma, koguneb sealt ligikaudu 1000 liitrit vett. See tähendab, et üks keskmine suvine vihmasadu võib anda piisavalt vett, et kasta väiksemat aeda mitu päeva või täita mitu vihmaveemahutit. Sellest vaatenurgast vaadates muutub vihmasadu millekski enamaks kui lihtsalt ilmastikunähtuseks. Iga vihmahoog võib pakkuda väärtuslikku veevaru perioodiks, mil looduslikke sademeid napib.
Vihmavee kogumine ei eelda tingimata suuri investeeringuid. Sageli piisab juba lihtsast vihmaveetünnist, mis ühendatakse katuse vihmaveesüsteemiga. Suuremate aedade puhul kasutatakse ka suuremaid mahuteid, mis võimaldavad vett säilitada pikema põuaperioodi jaoks.
Miks eelistada kastmisel vihmavett?
Lisaks vee säästmisele on vihmaveel veel üks oluline eelis – see sobib taimedele väga hästi. Vihmavesi jõuab taimede kasvukeskkonda loomulikul kujul ning on sageli pehmem kui joogivesi. Seetõttu on paljud aiapidajad eelistanud vihmavett juba ammu mitte ainult säästmise, vaid ka taimede heaolu tõttu.
Veelgi olulisem on aga mõju laiemale veekasutusele. Suvekuudel kasvab kastmisvajadus sageli just neil perioodidel, kui veetarbimine on niigi suur. Kui sajad või tuhanded majapidamised kasutavad samal ajal aia kastmiseks joogivett, suureneb koormus kogu veesüsteemile. Mida rohkem kasutatakse kastmiseks aga vihmavett, seda vähem tuleb selleks kasutada kvaliteetset joogivett.
Tark aed tuleb toime väiksema veekuluga
Vihmavee kogumine on oluline, kuid sama tähtis on vähendada vajadust kastmise järele. Muutuv kliima paneb meid üha enam mõtlema sellele, milliseid taimi kasvatada ja kuidas aedu kujundada. Kohalikesse tingimustesse sobivad puud, põõsad ja püsikud vajavad sageli vähem kastmist kui ulatuslikud murupinnad või niiskusnõudlikud ilutaimed.
Niiskuse säilitamisele aitab kaasa ka multši kasutamine, mis vähendab vee aurustumist mullast. Samuti tasub kasta harvem, kuid põhjalikumalt, et taimede juured kasvaksid sügavamale ning taluksid paremini kuivaperioode.
Tasub meeles pidada sedagi, et ajutiselt kuivaks ja pruunikaks muutunud muru ei tähenda tingimata, et see on hävinud või vajab kohest sekkumist. Eesti kliimas taastub enamik murutaimi pärast vihmade saabumist kiiresti. Lühiajaline põud on osa looduslikust suverütmist, millega taimed on kohanenud.
Vihmavee kogumine aitab kohaneda muutuva kliimaga
Vihmavee kogumise kasu ei piirdu ainult kastmisveega. Kui osa sademeveest kogutakse ja kasutatakse kohapeal, jõuab vähem sademevett korraga kraavidesse ja sademeveesüsteemidesse. See aitab vähendada tugevate vihmasadude ajal tekkivat koormust ning toetab säästlikumat sademevee majandamist.
Seetõttu nähakse vihmavee kogumist üha enam ka ühe lihtsa, kuid tõhusa kliimamuutustega kohanemise meetmena. See aitab toime tulla nii kuivade perioodide kui ka tugevamate vihmasadudega.
Nutikad kastmisvõtted aitavad vett kokku hoida
Kui kastmine on vajalik, saab veekulu vähendada juba mõne lihtsa põhimõtte abil:
- kasta varahommikul või hilisõhtul, kui vee aurustumine on väiksem;
- kasta harvem, kuid põhjalikumalt, et vesi jõuaks taimede juurteni;
- kogu ja eelista kastmiseks vihmavett;
- kasuta multši, mis aitab mullas niiskust säilitada;
- kontrolli regulaarselt voolikuid ja ühendusi, et vältida lekkeid;
- jälgi ilmaprognoosi ning väldi kastmist vahetult enne vihma.
Väikesed muudatused kastmisharjumustes võivad kokkuvõttes säästa märkimisväärse koguse vett.
Tuleviku veemajandus algab meie enda valikutest
Veemajandus ei tähenda ainult veepuhastusjaamu, puurkaeve ja torustikke. Üha enam tähendab see ka teadlikke otsuseid meie kodudes, aedades ja kogukondades.
Iga kord, kui kogume vihmavett ja kasutame seda seal, kus joogivee kvaliteet ei ole vajalik, aitame väärtuslikku joogivett hoida selleks, milleks see tegelikult mõeldud on.
Muutuvas kliimas ei ole küsimus enam ainult selles, kuidas vett ära juhtida. Üha olulisem on oskus seda õigel ajal talletada ja kasutada. Vihm ei ole probleem, millest tuleb kiiresti vabaneda. See on väärtuslik ressurss, mis langeb meile sõna otseses mõttes taevast alla. Küsimus on vaid selles, kas oskame seda väärtustada ja kasutada.
Allikas: EVEL