OÜ Tapa Vesi

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size
Avaleht
Uudised

Kasulik info

Saada link Prindi

Külm tuleb niikuinii ja õige aeg on meenutada, et veevärkide kaitsmisega ennetate külmakahjusid.

• Hoones, mida igapäevaselt ei köeta ja vett ei kasutata, tuleb vesi ajutiselt sulgeda ja torustik tühjendada. Unustada ei tohi ka veeboileri ja WC-poti tühjendamist. Kõige kindlam viis on kasutada veevärgi tühjaks puhumiseks kompressorit. Veearvesti eemaldamise osas konsulteeri kindlasti vee-ettevõttega!

• Kasutuses olevates hoonetes vaadake otsast lõpuni üle kogu veevärk ja veenduge hoolega, et külm ei pääse ligi. Torude ja akende soojustamiseks kasutage käepäraseid vahendeid kaitstes neid omakorda niiskuse eest. Niiskus vähendab soojapidavust. Vundamendi läbiviik toru sisenemise kohana hoonesse on kõige nõrgem koht külmumiseks.

• Temperatuur veemõõdusõlmes ei tohi langeda alla +4 kraadi. Kui veearvesti asub kaevus, tuleb soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla. Lahenduseks on ka küttekeha paigaldamine veemõõdusõlme. Arvesti külmumise kaitsmine on iga kliendi kohus. Kui arvesti külmub lõhki , siis vahetatakse külmunud arvesti välja kliendi kulul. Katkise veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, millest tuleb teatada kohalikku vee-ettevõttesse.

• Viimaseks abinõuks mõistlikkuse piires kasutamiseks on veekraani nirisema jätmine. Vee liikumine torustikus takistab külmumist.

• Kõige ohtlikum aeg torude külmumiseks on ilmamuutuste aeg kui külmalainele järgneb soojalaine. Seetõttu ei tasu külmade möödudes valvsust kaotada. Vastupidi, soe aeg on parim aeg siseruumide soojustamiseks.

Kui siiski veetoru külmus, ei tohi jäätunud veetoru hakata ise lahtise leegiga sulatama! Abi saamiseks tuleb pöörduda torutööde teenust pakkuva eraettevõtte poole, kellel on olemas kõik sulatamiseks vajalikud töövahendid ja –võtted.

 

Allikas: EVEL

 

KIK avab taotlusvooru eraisikutele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks

Saada link Prindi

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru eraisikutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks. Taotluste vastuvõtt algab 5. juunil 2018.

Huvi toetuse vastu on juba enne vooru avamist suur. „See teeb vaid rõõmu,“ tõdes keskkonnaminister Siim Kiisler. „Toetusega tahame ulatada abikäe sadadele või isegi tuhandetele peredele, kellel pole siiani olnud võimalust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda. Teeme seda meie kõigi huvides. Tähendab ju iga liitunu või korralik reoveemahuti puhtamat keskkonda. Kutsun kõiki abivajajaid uurima, kas nende kodu asub toetust võimaldavas piirkonnas.“

Toetust jagatakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu kuni eelarve täitumiseni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel. Keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Toetuse väljamakse tegemisel peab KIK tulumaksuseaduse kohaselt väljamakstavast toetusest kinni tulumaksu.

Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Kui on rajatud liitumispunkt nii vee- kui ka kanalisatsiooniga liitumiseks, siis on toetuse saamise eelduseks liitumine mõlema teenusega. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse.

Taotlemine käib läbi E-toetuste keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKi saata nii e-posti teel ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ) kui paberil (Narva mnt 7a, 10117, Tallinn). Taotlusi saab esitada alates 5. juunist 2018.

Taotlusvooru infopäev toimub reedel, 15. juunil kell 12 Hotell Euroopas (Paadi 5, Tallinn). Täpsem info taotlusvooru tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta ning infopäevale registreerumise vormi leiab KIKi kodulehelt.  

Toetust antakse struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Veemajandustaristu arendamine” ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

 

Allikas:Keskkonnainvesteeringute Keskus

 

Riik toetab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist 10 miljoniga

Saada link Prindi

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima, kokku läheb jaotamisele 10 miljonit eurot.

Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83 protsenti elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.

„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada. Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.

Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. „Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid,“ selgitas Kiisler.

Ta lisas, et ka riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.

Eelmisel aastal kontrollis keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt.

Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIK-i kodulehel.

 

Baltic News Service

 

Veesurve kõikumine

Saada link

 

Seoses ehitustööde jätkumisega Tapa linna II astme joogiveepumplas esineb kolmapäeval (04.04.2018)  ja neljapäeval (05.04.2018) Tapa linnas veesurve kõikumisi.

Vabandame ebameedlivuste pärast!

Info tel. 3220048

 


Lehekülg 1 / 30